Un is aach en esensiaal teel fon te kultuur fon yeete natsioon.
Folkloor is tratitsioon un kewoonheete woo wayter kelërnt kewe un pexteen fon xeneratsioon tsu xeneratsioon.
William John Thoms hot tas wort es 1º mool penutst in 22/akust/1846, in te tsaytung “O Ateneu”, in London:
Tas wort folk petayt mënxe ore folek;
loor petayt khëntnise:
Te interese an te folkloor waar kepoer wii forxer wii ti Priiter Grimm, un anere, aankefang hon ti tratitsionaale kexichte se samle in Taytxlant, im aanfangs te yoore 1800.
Ale foleke hon sayn tratitsioone, klaawe un aawerklaawe, woo wayter kelërnt kewe torich ti tratitsioone, lejënte, kexichte, xpriche, liiter, tanse, hant aarwat, xpiile, relichioosichkheet, xpiileray fer khiner, mitos, xprooche un tialekte, ratsle, festlichkheete un noch anere kulturaale aktiviteete woo kepoer un unich em folek kewakst sin.
Mer mus traan tënke tas folkloor net en kristalisierte wise is, wën es ach in te tratitsioone ferwortselt is un kans alt sin khan, awer mit em kontakt tswixe te ferxiitene kultuure, mikratsioone un torich ti komunikatsioon mitle, woo yets frix ti Internët tepay is, tuut tas sich imer ferënere.
Teel fon te UNESCO sayn kultuur aarwat is ti kemaynte orienteere tas se sayn folkoorixe ërepxafte preserweere, tas se wise tas te fortxrit un ti ferënerunge woo te prokrës pringt khan en kultuur raycher mache ore fernichte fer imer.
Xeene kruus aus Thee Walt.
*Solange Hamester Johann ist die Leiterin vom Proyëkt Hunsrik in Thee Walt, Santa Maria do Herval, RS, Kommentatorin der Radiosendung AHAI – Die Deutsche Stunde der Gemeinden – Block 04 und Kolumnistin bei www.brasilalemanha.com.br. E-Mail: equipehunsrik@gmail.com